Kaugele saarele: November 2010

Turistid Skydeckil, 88.korrusel!

Siin ma veel ei teadnud, et me mu tulevase kodu ees jalutame ehk siis Swanston street osariigi raamatukogu ees!

Mesilaspere Skydecki maja ees, see oli meie esimene vaatamisväärsus ja nagu Edgari kuskilt naisteajakirjast luges "Kallis, aga pidi seda raha väärt olema"! Praeguseni ajab see lause muigama!

Ei minust mingit kirjaneitsit Kerttu Rakket ei saa vist...üldse ei edene oma blogiga viima

sel aja l nagu näha, endal on ka täitsa häbi kohe :) ei ole tegelt, õues on suvi ja töö täidab ka suurema osa ajast...ja siis eelimine teisipäev oli mul üks hea üllatus, Ketu helistas esmaspäeva õhtul ja ütles, et nad ikkagi otsustasid lennata ja jõuavad teisipäeva hommikul Melbourne, minu väiksesse armsasse Melbourni :)! Aga no enne ma jätkan ikka veel oma septembri lõpuga Geelongist, kui ratturid veel siin olid!

Ehk siis see oli vist esimese nädala pühapäevane päev, kui me turistide kamba kokku saime, linnahuvilised ja sõitsime Melbourne-i, ma mängisin siis omastarust giidi

Veel kuulus linnatuuri hulka trammisõit muidugi ja kesklinnas jalutamine, känguru liha maitsmine jõe ääres Southbankil ja oligi päevakene otsas, mul oli muidigi kahju, et botaanikaaeda ei jõudnud...ja siis päris napikas bussipeale jõudmine muidugi, tõusime kohvikulauast püsti ja panime jooksu, kuna kõik olid spordiinimesed, siis polnud kahtlustki, et me ei jõuaks, missest et nii , kui bussi jõudsime pandi uksed, kinni ja minek ....ma olen sellise ajastusega juba täiesti harjunud:)!

Järgmine väljasõit oli juba suurema ja tähtsama seltskonnaga ja sihtmärgiks 12 apostlit! Hommikul läksid Risto ja Edgari autorenti ja tulid sealt tagasi uhke Budgeti bussiga, kiirelt grupp kokku ja minek!

Üks peatuspunkt oli selline väike loomapark, nagu elistvere oma põhimõtteliselt ja kõige armsam sealsetest elanikest oli see koaalapoiss, kes sellise eestlaste kamba peale lausa puu otsast alla ronis ja peitu puges!

:) kohustuslik pilt: Urmas Karlson, Risto, Silver, Erle, Grete ja mina, Edgari tegi pilti.

Siin siis seeria 12 apostlitest: ja vägaväga suur tuul oli seal see moment!

Nii ja selline lühike, kiirülevaade ringreisist oligi!

See on mu endaarust väga hästi tabatud hetk ja parim pilt MM-ilt- Fabian Cancellara- eraldisõidu maailmameister 2010!

Tere tulemast!

23.september kell 21.35 maandus lennuk koos Eesti Jalgrattaliidu ja ratturite ja Ristoga Melbourni, nagu hiljem selgus kahjuks ilma ratasteta, aga no kõik ei saagi alati liiga hästi olla ja tegijatel ikka juhtub :)! Ehk siis mina olin ilusti lenuujaamas pool kümme šampuse ja kallistustega kohal, enne muidugi tutvusin seal sujuvalt Serbia koondist tervitava tulnud serbia rahvatantsijatega ja nii tekkis juba selline väike MM-i tunne, lehvitasid seal oma lippudega,

ma panin ka oma vana koondise vesti selga, et mind rahva seest näha oleks, aga selleks ajaks, kui meie omad lõpuks ootesaali jõudsid olid enamus juba ära läinud ja saal suht tühi, nimelt

läks neil oma tunnike kauem, kuna tavalise pagasina reisinud rattad Melbourni ei jõudnud, suht kurb tundus ilma ratasteta sõita, aga eks see alguses pakkus ikkagi kõigile rohkem nalja, kui muret!
Sellistes kastides olidki rattad, aga jah, kahjuks mitte meie koondise omad!

Esimesena jõudis Kalle, hiljem Grete, Edgari ja kõik teised ja viimasena Uska koos Buleega:), täitsa mõnus oli kõiki neid inimesi näha, kallistada ja eesti keelt rääkida!

Edasi Ferrari istmetega bussiga Geelongi ja see poolteist tundi sõitu läks selle muljetamisega väga kiirelt igatahes, kui olimegi äkki oma kämpingukohas, võistlusrada läks sellest mööda, nii et põhimõtteliselt sai aknast vaadata, kes, kuidas sõidab:)! Jagunesime majadesse ja selgus, et delegatsioon oli natuke kokku kuivanud, alguses pidi igas majas olema 4 inimest, aga lõpuks läks igasse majja 2 ja Bulee vaeseke oli täitsa üksi. Me uskaga ühte majja ja mulle tuli kõrgemalt poolt kohe esimesel õhtul ülesanne- et hakkan siis enamus aega süüa tegema poistele, millega ma vabalt nõus olin- alguses vähemalt :)

See on meie onnike ja laua peal on näha kogu see eestist saadetud kingikotikesed ja maiustused ja Fazeri must leib ja Sandra küpsetatud terviseleib, mille ma ahjus soojaks tegin ja paljalt võiga sõin-oii, kui hea see oli,igatahes minu jaoks suur pidusöömaaeg! Selle eest muidugi suured tänud Keitsile ja empsile ja Sandrale!

Onnike väljastpoolt!

Prantslasest massöör Alex ehk Bulee ehk Le Coq, kellega kogu aeg mingit pulli sai ja muidugi kõik jutud said ära räägitud, isegi, kui ma suht sõnagi prantsuse keelt ja räägi ja tema sõnagi inglise keelt ei räägi! Enamuse ajast veetiski ta meie onnikeses ja aitas süüa teha ja tantsis ja laulis, kui ma talle Louis Attacki -prantsuse laulja-mängima panin!

Nii, koondise auto, siin siis veel täiesti terve....aga no sellest me parem ei räägi!

Kanks teeb sooja oma uue uhke puki peal, pärast võistluse ajal läksin ma autosse sain terve võistlustrassi kaasa sõita, minu jaoks oli see esimene ja hästi kihvt kogemus! ja siis muudkui pildistasin ja filmisin seal!