Geelong ja MM

See on mu endaarust väga hästi tabatud hetk ja parim pilt MM-ilt- Fabian Cancellara- eraldisõidu maailmameister 2010!

Tere tulemast!

23.september kell 21.35 maandus lennuk koos Eesti Jalgrattaliidu ja ratturite ja Ristoga Melbourni, nagu hiljem selgus kahjuks ilma ratasteta, aga no kõik ei saagi alati liiga hästi olla ja tegijatel ikka juhtub :)! Ehk siis mina olin ilusti lenuujaamas pool kümme šampuse ja kallistustega kohal, enne muidugi tutvusin seal sujuvalt Serbia koondist tervitava tulnud serbia rahvatantsijatega ja nii tekkis juba selline väike MM-i tunne, lehvitasid seal oma lippudega, ma panin ka oma vana koondise vesti selga, et mind rahva seest näha oleks, aga selleks ajaks, kui meie omad lõpuks ootesaali jõudsid olid enamus juba ära läinud ja saal suht tühi, nimelt läks neil oma tunnike kauem, kuna tavalise pagasina reisinud rattad Melbourni ei jõudnud, suht kurb tundus ilma ratasteta sõita, aga eks see alguses pakkus ikkagi kõigile rohkem nalja, kui muret!
Sellistes kastides olidki rattad, aga jah, kahjuks mitte meie koondise omad!

Esimesena jõudis Kalle, hiljem Grete, Edgari ja kõik teised ja viimasena Uska koos Buleega:), täitsa mõnus oli kõiki neid inimesi näha, kallistada ja eesti keelt rääkida!

Edasi Ferrari istmetega bussiga Geelongi ja see poolteist tundi sõitu läks selle muljetamisega väga kiirelt igatahes, kui olimegi äkki oma kämpingukohas, võistlusrada läks sellest mööda, nii et põhimõtteliselt sai aknast vaadata, kes, kuidas sõidab:)! Jagunesime majadesse ja selgus, et delegatsioon oli natuke kokku kuivanud, alguses pidi igas majas olema 4 inimest, aga lõpuks läks igasse majja 2 ja Bulee vaeseke oli täitsa üksi. Me uskaga ühte majja ja mulle tuli kõrgemalt poolt kohe esimesel õhtul ülesanne- et hakkan siis enamus aega süüa tegema poistele, millega ma vabalt nõus olin- alguses vähemalt :)

See on meie onnike ja laua peal on näha kogu see eestist saadetud kingikotikesed ja maiustused ja Fazeri must leib ja Sandra küpsetatud terviseleib, mille ma ahjus soojaks tegin ja paljalt võiga sõin-oii, kui hea see oli,igatahes minu jaoks suur pidusöömaaeg! Selle eest muidugi suured tänud Keitsile ja empsile ja Sandrale!

Onnike väljastpoolt!

Prantslasest massöör Alex ehk Bulee ehk Le Coq, kellega kogu aeg mingit pulli sai ja muidugi kõik jutud said ära räägitud, isegi, kui ma suht sõnagi prantsuse keelt ja räägi ja tema sõnagi inglise keelt ei räägi! Enamuse ajast veetiski ta meie onnikeses ja aitas süüa teha ja tantsis ja laulis, kui ma talle Louis Attacki -prantsuse laulja-mängima panin!

Nii, koondise auto, siin siis veel täiesti terve....aga no sellest me parem ei räägi!

Kanks teeb sooja oma uue uhke puki peal, pärast võistluse ajal läksin ma autosse sain terve võistlustrassi kaasa sõita, minu jaoks oli see esimene ja hästi kihvt kogemus! ja siis muudkui pildistasin ja filmisin seal!

Reede, 1.oktoober :) ja Sultsi start!

U 23 grupisõit!

Laupäev ja Grete sõit, mida me selle raskeima tõusu juures jälgisime!

Kelgule meeldisid see lammas ja koer siin!

..ja siin siis see "mõrtsuka tõus", päris järsk oli see tõesti!

Turistid!

Grete pidi samal ajal rajal rassima!

Et siis natule jõime veini ka toidu kõrvale nagu viisakad inimesed ikka!

Ja oligi ootsmatule käes viimase päeva hommik, Kalle ja Kanks viidi hommikul vara Melbourni, sest nende start oli kesklinnast!

Nael kummi poisid!

Stardis-Risto sõitis japsidega õhes autos ja sõi seal riisipätsikesi päev otsa:)!

Meie kangelased!

...ja samal ajal, kui poisid oma raskeid kilomeetreid kogusid, käisid turistid Sults ja Orav suveniire ostmas, pilte tegemas ja pitsat söömas!