Aega võttis, aga sain laiskusest täna võitu ja kirjutan siia, proovin lühidalt, kolme nädala sündmustest.
Need rohelised tekid on Finnairist kaasa võetud "kogemata" muidugi!
Ärkasime uuesti kella 10 ajal õhtul, aga jahedamaks eriti polnud läinud, linaga magada ei olnudki väga hull tegelikult ja ilmselt tegid 2 vahele jäänud ööd ka oma töö. Aga igatahes, panime kleidid selga ja läksime öist ooperimaja vaatama, äike oli õues ja tibutas natuke, aga ära nägime ja klõpsisime pilte, mis eriti hästi välja ei tulnud, nägime kodutuid, kes ennast igale vabale poeesisele magama sättisid ja lootsime, et äikesega läbeb õhk värskemaks äkki.
Lennud sujusid väga hästi. Tallinnas oli muidugi, soolaks minu lahkumishaavadele, muinasjutuline talveilm. Check-in is selgus, et mu kohvri kaal on ikkagi veel 4 kilo üle ja üks lisakilo oleks maksnud 850 kr, otsustasin seega kiirelt kohvrit tühjendada. Jaana ja Triin saabusid, aga kõigil olid silmad suht paistes ja jututuju väga ei olnud...millegipärast. Viimased kallistused Tertsu, venna ja Carolyniga ja lennukisse, 36 min ja Helsingis, seal juba tekkis meeleolu ja iga väiksem asi hakkas nalja pakkuma, pilukate (vabandust nende ees) kommenteerimine näiteks jne. Uuesti lennukisse, 8 h sõitu ja Pekingis, Triin kogemata ja ütles Pekingusse, mis tundus see hetk väga naljakas ja jäigi sellisene meie sõnavarasse:) Pekingus siis, oli hommik ja 8 h lennujaamas möödus päris kiirelt tegelikult, magada oli külm natuke, aga soendasime ennast pärast akende ees olevate puhurite juures üles.
Need rohelised tekid on Finnairist kaasa võetud "kogemata" muidugi!
Kaks eelnevat lendu olid Finnairiga ja Air China-sse astudes oli kohe vahet tunda. Euroopa on ikka Euroopa. 13 h lendu koos väikeste õhuaukude ja vibratsiooniga, kell 7.15 maandusime SYDNEY-s,ülevalt vaadates väga rahulik ja roheline. Lennujaamas saime isegi kohvrid õnnelikult kätte, minu omal oli lukk lahti lõigatud, ju siis midagi ei meeldinud, sellest ka Hiina numbrilt kõne mulle Pekingis, mida ma loomulikult vatsu ei võtnud, et mitte empsile arvet teha. Õue jõudes oli küll väike ehmatus, pikkades teksades, raskete kohvritega ootas meid juba ca 30 kraadi, niiskus ja päike oli ka selleks ajaks välja tulnud- ühesõnaga troopika.
Hakkasime taksot otsima, sest Jaana teadis päkkerit( Backpacker- ühiks moodi ööbimiskoht) kesklinnas, kuhu me jõudma pidime. Taksojärjekord oli umbes 1 km pikk vist, aga me võtsime hoopis taksobussi 14 dollariga kesklinna, ca 15 km, saime linna imetleda ja higistada, valitud päkker oli täis aga ümber nurga suht lähedal näkkas ja panime asjad sinna hoiule sest check-in sai alles paari tunni pärast teha. Tuiasime natuke linnas ja läksime tagasi, vee alt läbi, et natuke jahutada ja magama.
Ärkasime uuesti kella 10 ajal õhtul, aga jahedamaks eriti polnud läinud, linaga magada ei olnudki väga hull tegelikult ja ilmselt tegid 2 vahele jäänud ööd ka oma töö. Aga igatahes, panime kleidid selga ja läksime öist ooperimaja vaatama, äike oli õues ja tibutas natuke, aga ära nägime ja klõpsisime pilte, mis eriti hästi välja ei tulnud, nägime kodutuid, kes ennast igale vabale poeesisele magama sättisid ja lootsime, et äikesega läbeb õhk värskemaks äkki.Siin on välk ka peale jäänud, see korvab selle, et pilt on nagu udukogu.
Tagasi päkkerisse jõudes und kohe ei tulnud, vist ikka oli sisemine kell natuke paigast ära, aga midagi muud huvitavat- trombe, kõhukrampe, sügelisi ja oksemdamist ei esinenud, mille eest Rünno mind hoiatas:)!
Ok, rahu, rahu, see on pilt on ühelt fotonäituselt, mis ooperimaja juures üleval oli:)
Hommikul avanes meile päkkeri koridiris selline vaade:
Ok, rahu, rahu, see on pilt on ühelt fotonäituselt, mis ooperimaja juures üleval oli:)Päev möödus linnas: pargid, suur Victoria kaubanduskeskus oma kuulsate vitriinidega, Harbori sild, purskkaevud ja muud ilusad kohad.
Õhtul helistas Pancho, kelle juures auto oli, võtsime kohvrid, liinibussiga Maruba Beachile, bussis muidugi käis selline kõkutamine, et kohalike pilgud muutusid juba järjest kahtlustavamateks. Saime isegi õiges kohas maha, tänu bussijuhi ja ühe sõbraliku papi kaasabile, auto oli ilusti alles ja paistis nagu ta oleks meid juba ammu oodanud. Ainuke mure oli selles, et käima ta ei läinud, Pancho ja ta sõber tulid appi, selgus, et küte oli nullis, siis see pilukast sõber läks rattaga bensu tooma, vihma hakkas sadama ja esimest korda tulid tuulega külmavärinad- päris huvitav tunne oli see:), bensiiniluuk oli selline huvitav, ilma korgita, aga klapiga, mida pidi lahti hoidma, mingi pulgaga, ma siis arvasin, et vaba ripsmedušš on selleks piisavalt hea vahend. Bensiin sees, auto käis, Jaana roolis, läbi Sydney kesklinna, linnast Manly poole, mille lähedal toimusid "Kodus ja võõrsil" võtted. Väikeste möödapanekutega jõudsime õhtuks Manly randa ja leidsime endale ühe väga mõnusa parkimiskoha ööbimiseks, sest öömajaks oli nüüd edaspidi auto. Tagaistmed alla ja madrats lahti, peaaegu nagu kolme tärni hotell Egiptuses.
Kuna Manlys oli seiklusi rohkem, kui me oodata oleks osanud, siis jätkan hiljem, sest bassein ootab mind juba...
No comments:
Post a Comment