Hehee...üritaisn eelmine kord kolm nädalat korraga kirja panna, aga sain hakkama kolme päevaga- tubli!
Aga siis Manlys veedetud kaks asjalikku päeva:
Hommikul avastasime, et meie ööbimis-parkimiskohta kõrval olev hoone on surfiklubi moodi hoone, kus sai pesta, küll külma veega, aga ikkagi, WC ja pisike kohvik, kus sai müslibatooni kõrvale head kohvi võtta- selline oli mu terve järgneva nädala hommikusöögi menüü nagu hiljem selgus. Kohvi maksis iseenesest 3,5 dollarit ehk siis kõigest 35 krooni, aga sellest pole siin mõtet välja teha, muidu saab iga kord toidupoes krambid, kui asjad kroonidesse arvutada ja meie hindadega võrrelda.
Päeva eesmärk oli käia ära Palm Beachil ehk Summer Bay`s. Ca 15 km eemal, enne kui rand paistma hakkas nägime ilusaid jahisadamaid ja rannikuäärseid villasid. Ilm oli taas suht sombune, aga kohale jõudes oli tunda, et oleme Kodus ja võõrsil, aga rand iseenesest ei olnud üldse nii suur kui telekast paisab:)!
Klõpsisime pilte niikaua kui aku tühjaks sai ja parkimisaeg otsa. Aga Alfi kohviku ja muud olulisemad kohad said jäädvustatud, kohvik isegi töötas luugimüügi kujul. Rannas oli veel punt surfareid, keda täitsa kannatas vaadata:)!Ühesõnaga-käidud ja nähtud!
Päeva eesmärk oli käia ära Palm Beachil ehk Summer Bay`s. Ca 15 km eemal, enne kui rand paistma hakkas nägime ilusaid jahisadamaid ja rannikuäärseid villasid. Ilm oli taas suht sombune, aga kohale jõudes oli tunda, et oleme Kodus ja võõrsil, aga rand iseenesest ei olnud üldse nii suur kui telekast paisab:)!
Klõpsisime pilte niikaua kui aku tühjaks sai ja parkimisaeg otsa. Aga Alfi kohviku ja muud olulisemad kohad said jäädvustatud, kohvik isegi töötas luugimüügi kujul. Rannas oli veel punt surfareid, keda täitsa kannatas vaadata:)!Ühesõnaga-käidud ja nähtud!
Tagasi Manlysse oli eesmärgiks auto Rego-registreerimise uuendamine, sest vana 2009 aasta kleepsu kraapis Triin küüneviiliga maha, sest kõigil teistel oli millegipärast 2010 kleeps:)! Esimese Mac-i juures saime ühe kohaliku mehe käest infot, et me ei tohiks selle autoga ilma Regota meetritki sõita, sest kui vahele jääme läheb meil väga halvasti- suht hirmutas oma jutuga, seda me muidugi ei maininud, et me sellega juba kolmandat päeva ringi kärutame rahuliku südamega.
Aga kui ta oli kaugemal juba, hüppasime autosse ja sõitsime esimese tehnilise abini, et sealt siis täpsemalt uurida, kas me jätame auto kohe sinna Maci parklasse ja läheme lennukiga Perthi või teeme oma elu huvitavaks...ehk siis auto dokumendid korda!
Elvise moodi õliste näppudega mehaanik-mees seletas ja kirjutas meile A4-le ilusti, mis me tegema peame ja olemasolevat müügilepingut Jussilt-Kadrile nähes ta naeris ja ütles, et kui te üldse tahate kuskilt alustada, peate saama korralikud müügilepingud ja uus omanik olgu soovitatavalt keegi meist, kes on Austraalias...selge-Jaana märkas õnneks küsida "laenuks" kaks puhast A4 ka! Ühesõnaga ootas meid ees müügilepingutega RTA (meie ARK) külastus, et auto uuesti registrisse saaks, ülevaatus (Pinkslip) ja kindlustus (Greenslip) ja siis alles uuesti Registreeringu uuendamine:)-lihtne ju!! Teeme ära on tehtud! Aga nüüd peavad kõik lugejad vanduma, et nad selle informatsiooniga RTA-sse ei lähe:).....sest autos valmisid kiirelt ja usutavad müügilepingud Jusslit Kadrile ja Kadrilt mulle, mille müügikuupäevaks sai osavalt 13.jaanuar pandud, missest et kadri lahkus Austraaliast oktoobri lõpus 2009, võltsitud allkirjad jm sellised pisiasjad...
No igatahes, lepingud ja vanade olemasolevate dokumentidega marssisime RTA-sse, seal oma jutu ära rääkides ja neid pabereid vaadates RTA tädi Elisabeth oli ta muide, vaatas neid ja raputas tükk aega kurva näoga pead, aga ma siis tegin talle teiselt poolt letti veel kurvemat nägu vastu. Ühesõnaga järgmise sammuna, mingi eriti haige formaalsus, pidi olema mul mingist ööbimiskohast ametlik arve, kus on mu täisnimi ja ööbimiskoha aadress ja kontakstid, kusjuures sobib ka Sydney päkkeri arve, sest ma väga ei tahtnud öelda, et me eelmise öö veetsime rannas autos, aadressi määramisega oleks raskeks läinud lihtsalt.
Aga ok, Maci wifisse,autoga muidugi, et saada Sydney päkkeri kontaktid ja lasta neil arve faksida. Saatsin kirja sinna, aga igaks juhuks helistasin ka, rääkisin vist kokku kolme inimesega, kellest lõpuks neljas leidis aega ja tegi selle raske toimingu 2 minutiga ära, kell oli ainult selleks ajaks niikaugel, et RTA sulgemiseni oli 6 minutit täpselt, faksi nad said, AGA seal arve peal ei olnud mu perekonnanime, nii et see ei kõlvanud kuskile. Uus kõne, uus faks, 2 min sulgemiseni, 42 dollarit ja kauaoodatud esimene samm tehtud ja auto uuesti registris ja tähtsad paberid käes. Jehuu...tublid olime endaarust!!Seega lubasime omale õhtul kõige odavama kohaliku sampuse moodi joogi Passion Pop! 
Õhtuse lõõgastuse ja bensiinukulu jm kulude arvestamise käigus panin needsamad tähtsad paberid muuseas ühe Boweni kaardi vahele, et need PÄRAST ilusti kilesse ja läpakakotti panna,sest Jaana mainii enne korra, et selle Boweni kaardi võib minema ka visata, vana näss, pole vaja vist...jutustamine, muusika kuulamine ja lõpuks magama! Ööbimiskoht oli taas Manly rannaäärne mõnus parkimiskoht!
Hommikul pidime kl 9 juba ülevaatuses olema, enne seda käisime Triinuga rannas jooksmas ja ujumas esimest korda ookeanis, väga mõnus oli ennast liigutada korralikult üle pika aja.
Ülevaatus oli ca 5 km eemal, linna ääres, saime kohale natuke varem ja mõtlesin, et võtan siis eilse päeva saavutuse- rego uued paberid välja- läpakakotis neid ei olnud....vanade dokumentide vahel ka mitte, ühesõnaga mitte kuskil, mõtlesin siis natuke eelmise õhtu peale....samal ajal Jaana küsis, et ega ma neid ometi Boweni kaardi vahele ei pannud, sest ta viskas selle hommikul ära kui me jooksmas käisime...muidugi panin....vist...sest ütlesin lihtsalt, et ots ringi ja kohe tagasi sinna, see oli vist kõige vaiksem ja närvesöövam 5 km üldse selle tripi jooksul....ma muidugi nägin enne meie lahkumist rannast, kuidas prügiauto just sinna tuli...ehk siis lootus neid paberid sealt prügakastist kätte saada oli viie protsendi kandis umbes...
...tagasi parkimiskohas...alguses ei paistnud seda prügikastigi enam sama kohapeal....siiski oli....jooksime Jaanaga enam-vähem hoo pealt välja, kasti juurde, kaas lahti ja jaana nägi tuttavat lillat täispuhutud rõngast, mis oli ennegi prügikastis olnud, ma siis sorisin veits veel, kallis BOWENI kaart paistis ja dokumendid ilusti selle vahel....kükitasime ja toibusime sealsamas prügiaksti kõrval, sest mõlemal olid õnnepisarad silmis ja võrdlesime oma käte värisemist- huuuuhhh, lollidel ikka veab ma ütleks selle peale!
Ülevaatus läks hästi, Elvis ütles ainult, et kummid tuleks varsti ära vahetada, maru kulunud, et vb veab ikka Perthi välja...korras ikkagi, nüüd kindlustus, mingis kaubanduskeskuses pidi olema õige koht NRMA, sinna, kohe esimene boks oligi õige, kõigi kolme andmed said kirja ja kindlustusleping aastaks maksumusega 715 dollarit sõlmitud, kuna see tundus korraga päris hea summa ära maksta, siis tegime kuu kaupa tasumise graafiku. Endal hea meel, et greenslip ka tehtud, ainult veel Rego uuendamine ja siis KÕIK, saame juba lõunast liikuma, sest selle sai netis ka teha tunni jooksul peale kindlustuse tegemist ja meil nagunii parkimise aega oli 3 tundi tasuta.
Maci wifis siis täitsime vajalikud lahtrid ja ootasime tulemust, aga milegipärast asi ei õnnestunud ja pärast kolme tundi üritamist, mõtlesime, et tagasi RTA kontorisse las teevad seal ära....sain ühe onu jutule, andsin ilusti hunniku pabereid ja krediitkaardi, ta vaatab neid, ütleb, et muidu ok, aga greenslip tegemata, see mis meie omastarust NRMA-s tegime oli vale, mingi lisakindlustus vms. Jaana ja Triin ootasid õnnelike nägudega autos, et saaks kohe minema panna, AGA seega siis,tühistasin pika jutu peale õnnelikult, ma loodan, kindlustuslepingu, mille enne sõlmisime ja uuesti greenslippi tegema, selgus, et seda ja ka ülevaatust oleks saanud teha RTA-st edasi üks maja....ühesõnaga- kõik ühes kohas, mingi paari tunniga oleks olemas olnud, aga ei milleks, saadud kogemused olid kallimad, kui see aeg, mis kaotsi läks.(kaotatud närve ei hakka arvestama, sest meil kehtib ju aussie reegel: kes ette muretseb, muretseb topelt)
Greenslip tehtud ja uus kleeps kleebitud, vahepeal oli ootamatult jälle õhtu kätte jõudnud ja ainuke soov oli meil sealt Manlyst nii kiiresti minema panna kui võimalik....linnast väljas vahetasime Jaanaga ja ma proovisin esimest korda vasakpoolset liiklust.
Sinimägede juures, kus tee käis ainult üles alla ja Triin vahepeal kõrvalistmel vihjas, et ta tunneb, et ta on juba kraavis, möödus sõit siiski ohutult. Paar tundi olime juba ühe reka taga pimedas sõitnud,und mul ei olnud, sest tähelepanu ei saanud kordagi teepervedelt ära lasta, sest peas oli mul pidevalt Richardi õpetussõnad: "Ärge ainult öösel sõitke!" No kell üks ei ole veel õige öö ka ju, aga siis leidsime mõnusa ja turvalise karavan pargi ja jäime sinna öömajale, plaaniga enne valgeks minekut ja arve tasumist sealt jalga lasta. Kuigi hommikused duššid ja muud protseduurid võtsid oodatust paar tundi rohkem aega, saime kell 8 ikkagi aljava liikuma.
Oehh, praegu aitab, selg jääb kangeks ja mul on vaja üks raamat täna veel lõpetada, ca 40 lk veel lugeda...
Vabandused trükivigade pärast ka muidugi!
Päikselist pühapäeva!!
No comments:
Post a Comment