Teekond iseenesest oli 1300 km pikk ja läks väga kiirelt, sest uudistamist oli nii-nii palju ja elamusi looduse imetlemisest...
Wave Rock Hyden -i lähedal!
Peale esimest tasuta ööd karavanpargis alustasin hommikul sõitmist taas, aga kuna me jälle oma orinteerimises väga kindlad ei olnud, kummale poole Adelaide jääb, tegin esimesel ristmikul natukene vale pöörde vastassuunda refleksist, aga oh häda, sama rismiku kõrval oli politseimaja, kust üks ment ka samal ajal välja tuli ja mu kerget apsu nägi, autosse hüppas ja järgi sõitma hakkas, esimese poe juures keerasin sinna ette, politsei ka millegipärast, kaasreisijad taas suht ärevuses:)! Jaana hüppas välja kohe, politseitädi tuli välja, oli suht kurja nöoga ja küsis: " Have you guys been drinking?", mul oli silmad ka vist läätsedest kahtlaselt punased, ma siis, et ei ole joonud, järgmine küsimus oli, et kas mul juhiload üldse on, on ikka, vastasin, siis Jaana juba vabandas, et me euroopast jne...ja ma torkasin asjaliku märkuse vahele, et kuskil peab ju harjutama:D- minumeelest see agul oli paras koht selleks:)! Aga ühesõnaga, käskis ta meil ettevaatlikud olla ja soovis head teed! No worries- seega!
Ülejäänud sõit kulges juba palju rahulikumalt, va üks ring, mille ma ka vastassuunas läbisin, kilomeetreid tuli mul vist üle 600, Triin proovis kätt vahepeal ja Jaana võttis viimase osa, sest õhtuks jõudsime juba Adelaide`i ta on meil linnasõidule spetsialiseerunud, eriti nendele U-pööretele, mida meil tänu peaaegu olematute linnakaartidele pidevalt ette tuleb. Kui olime juba tunnikese vist kesklinnas keerelnud, tegime ühes Macis peatuse ja võtsime uueks sihiks West Beachi, kus näitas karavanpargi märki kaardil, ca 8 km kesklinnast, karavanparki me muidigi ei leidnud, aga rand oli küll ja parkla ka, seega sobis, pulgadušš oli ka tegelikult ja WC, luks ühesõnaga.....
Vahepeal olin ka Renega kokku leppinud,et saame hommikul enne sõitu Hiltoni juures kokku. Kui ärkasime, tegin rannas omastarust veel väikese jooksutiiru ja vaatasime ratturied, kes massiliselt sealt mööda sõitsid ehk siis trenni tegid ilmselt:)!
Parkisime auto central marketi juurde paariks tunniks ja läksime võistluskeskusesse uudistama ja pilte saime ratturitest:P, mõtlesime kohvi minna võtma, kui Rene trennist tuli ja me läksime tegime Hiltonis väikese kohvi, Jaana ja Triin mõtlesid sama, kuskil linna peal teha, aga selgus, et kõik kohvikud olid kinni ja vihma hakkas ka sadama,siis nad said muidugi pärast ilkuda, et muis mul viga oli soojas ja kuivas Hiltonis istuda ja lobiseda:)! Aga kriteerium ise algas kell 4 alles, tiimide esitlus kell kolm. Käisime poes, otisisime linna peal parkimiskoha niikaua ja läksime võistluspaiga lähedale piknikule. Võistlus toimus 1,7 km ringil, 30 ringi, enne nad seal tiirutasid ja tegid sooja, kui ma raja ääres oma kondise vestiga jooksin, hõikas üks mees "Tere! "ja ma vastu muidugi, endal nii hea meel, et veel eestalsi sõidab, pärast Rene ütles, et see oli hoopis mingi leedukas vms...no ikkagi baltimaa:)!
Igatahes jumala kihvt võistlus oli, Triin sai autodest igast nänni ka veel, me Jaanaga rõhusime veinile ja meeste vaatamisele:)!- Lance ja Rene olid siiski ainsateks peamisteks kaasaelamisobjektideks. Pärast veel väikesed kohvid linnas ja värsked võistluse muljed rajalt ning edasi Perthi poole...
Ööbimiskohaks taas üks karavanpark keset kõrbe, igast õudusfilmid tulid meelde selle kohaga, aga hommikul piilus juba päike ja aeg oli taas tõusta ja särada, pesemas, asjad kokku ja kiirelt adjöö, natuke aega tekitas muret meie taga sõitav valge auto, et äkki peremees hakkas jälitama ja tahtis raha vms, aga ei see oli lihtsalt mingi suvaline auto, kes mööda ei julgenud minna...
Teekond kulges rahulikult ja kindlalt edasi, läbisime mandri kõige pikema sirge 160 km, Nullarbori tasandikul tegime peatuse, sest reisijuht rääkis, et seal ilus pankrannik, oli küll ilus ja võimas...
Ikka on vaja ronida igale poole!!
...nägime koaalat vabas looduses, Triin sõitis papagoi surnuks, kängurude laipu oli, soolajärved, suured veega üle ujutatud alad, kus kasvasid lehtedeta ja kooreta puud...metsik, metsik, metsikult ilus.
Koaala on siin harude vahel, käpp paistab veits ja karvased kõrvad ka!!
Veel üks öö outbacki( kõnnumaa) karavanpargis, enne Perhti üks väike nõks sisse, et näha Wave Rocki (pilt teksti alguses)...
ja teise päeva õhtuks juba PERTHis...juhuuuu!!
Poisid tulid kuskile parklasse vastu, kodus ootasid meid juba külmad Breezerid ja igast head snäkid, jutusrasime kergelt, jagunesime tubadesse ja pessu ja oli kui hea uni siis voodis ja puhastena tuli....like a heaven.
Minu toakene -asjad ilusti laiali !!
Järgmised päevad tundusid ka ebareaalselt mõnusad, basseini ääres raamatu lugemine ja netis kodustele teadete saatmine oli põhitegevus...on napilt siiamaani, aga lisaks veel töökuulutustele reageerimine ja CV-de täiendamine...jne...
Koduperenaised seega, aga mitte meeleheitel veel õnneks:)!
Tervitused, pesu tahab kuivamapanemist!
No comments:
Post a Comment