Whale Shark tour

Oeh...väga palju pilte sai siia nüüd jälle, aga no seda vähem ma pean kirjeldama....ühesõnaga üks tuttav kutsus mind Whale Shark tourile kaasa ja kuna Triin ja Kadri tegid seda mõned päevad varem ja kiitsid, siis ma läksingi, päev enne meie lahkumist Exmouthist.
Hommikul vara startis buss ja viis meid väikesesse sadamasse, kust edasi läksime väikese paadikesega ookeani peale, reefi alast välja, sest need vaalhaid ei tule madalasse vette. Üleval sõitis siis lennuk, mis nägi vaalade asukoha ja andis meie kaptenile koordinaadid, peale 10 minutilist sissejuhatust ohutusest jne hüppas juba esimene grupp vette, sest üks hai näitas ennast meile isegi veepinnal!

Kohe varsti oligi meie kord vette hüpata, esimene tuur vees oli juba tulemuslik ja nägime haid, kes alguses meid kartma hakkas, sukeldus ja siis pärast hoopis võimsama etenduse tegi ja tagasi veepinnale tõusis nagu mingi suur ilmutis....ehk siis ma olin rahul nagu näha, käed muidugi värisesid natuke ja selline õhin oli sees koguaeg, suu ja silmad soolast vett täis ka muidugi!

Aga vaalhai ise on siis selline pirakas, kõige suurem ja haruldasem hai sort maailmas, sest nad on taimetoitlased nagu vaaladki, aga samas on liigilt haid ja mulle meeldisid need täpid selja peal, mis päiksega helendasid nagu pärlid! Pildid on enda tehtud, sellepärast on nad sellised udukogud natuke!

Ma ujusin enamasti kaugemal igaks juhuks kogu aeg, sest seal vee all seda ohutut kaugust väga ei tunneta ja ta ujub väga kiiresti, saba lähedale ei tohtinud üldse minna, sest ta saba liigutus on küll sujuv, aga väga tugev, nii et kui pihta saad pidi uimaseks lööma...iga vettehüppega läksime muidugi julgemaks ja lähemale...

...kuni ühe vettehüppe ajal jäin ma kohmitsema viimaste hüppajate hulka, olin vee all ja vaatasin, kus teised on ja siis järsku ujus see 5 meetrine elukas otse minu suunas oma lahtise suuga...appi, kus mul süda peksis ja midagi tehha ka ei osanud, kuigi ma teadsin, et ta midagi ei tee, oli ta liiga lähedal ja ma paanikas, sest kedagi ei paistnud ka...siis ta muidugi ujus must mööda tuima näoga ja ma sain oma krambist üle ja ujusin talle järgi... näitasin Karimile, et nüüd on õige aeg pilti ka teha- mina whale shargiga:)

Tagasiteel peatusime, lõunatasime ja snorgeldasime madalamas vees juba....

Sain oma roosa särgi ka selga panna ja kalasid hirmutama minna!

Õhtuks 5 ajal olime juba Exmouthis tagasi ja saime oma tunnistused, et oleme Whale Shargiga koos ujunud! Väga kihvt oli tegelikult ja kõik sellised tuurid tuleks kaasa teha, siis saaks õige tunde selle koha eripärasustest....no kui vaid raha kasvaks kuskil puu otsas, sest odavad need tuurid ei ole...ja selle võrra õnnelikum ma olen , et sain selle ikkagi kaasa teha, kui nüüd hiljem pilte näitan kohalikele...siis on nii hea tunne, sest paljud imestavad, et ma olen seda teinud, nemad sellest ainult kuulnud ja unistanud:)!