Kununununrrra

Niisiis jõudsime pika jalutamise peale oma karavanparki, 12 doltsi öö ja võtsime esialgu 3 ööd vist...et siis vaatame, kas leiame selle ajaga tööd. Muidugi saime juba järgmine päev infot, et ega seal midagi erit ei leidu, vähemalt niimoodi, et kohe homme saaks alustada. Triin ja Emilie käisid paaril hommikul ise kohal ka farmides ja ei midagi....aga nad ei andnud nii kergelt alla, me jõudsime juba teisel päeval järeldusele, et parem liigume edasi, sest seal väikeses abosid täis linnakess ei ole midagi eriti peale hakata, kuumus oli ka selline, et higistasime üleni isegi siis, kui lihtsalt lamad...
Siin on meie telklinnak, Colesist ostsime telgi omale 15 dollari eest:) pidi olema kahe inimese telk, aga no ilmslt kahe hiinlase mõõtudega, sest me ei saanud seal jalgugi siritada eriti, nagu 1x 1 meeter umbes, ei no kihvt oli, eriti kui öösel oli ka niiskustase 200% vist ja 25 kraadi sooja...



Kohe meie ööbimisplatsi taga oli mingisugune rahvuspark ja siis ühel pärastlõunal tegime sinna väikese matka, bushwalk :), mis oli muidugi kuumuse pärast suht tappev, aga samas mõnus ikkagi, ronisime ühe kivi otsa....istusime maha ja jutustasime seal enamuse ajast- head matkasellid küll:)!

Ja no enamuse ajast ei teinud me muidugi midagi muud peale basseini ääres vedelemise,sest lihtsalt liiga kuum oli, et midagi aktiivset ette võtta...õhtuti käisime linnas poes ...ja kohtasime abosid, ükspäev nad pidasid meid kinni ja näitasid, kuidas nad ühe kookospähklimoodi asja peale joonistasin noaga, kilpkonn tuli sellest, väga ilus oli see midugi ja siis nad tahtsid selle meile anda, et no näed, palun, see on kingitus, AGA, kas te meile õlut või suitsu või midagi annate selle eest...me muidgi, et meil ei ole õlut, et ainult maasikapiimakokteil on, siis greg andiski oma piima neile, aga see neid eriti ei rõõmustanud muidugi ja siis küsisid sularaha juba...meil hakkas siis kiire juba, sest pimedaks hakkas minema ja no eriti ei tahtnud nendega tülli minna seal ausalt öeldes...kõndisime siis minema, valele poole, sest need arvasime, et nad võivad meid jälitama hakata vms....no jõudsime ilusti turvaliselt tagasi karavanparki ja ühesõnaga, tore seik jälle elust enesest...abod ei anna midagi niisama!

Siin on meie basseinikene, kus vesi oli mõnusalt jahe.. ja iga poole tunni tagant pidi sinna sisse hüppama, kui tahtsid ülde elus püsida:)!

Meie kõrvaltelkides oli saksa poisid, kes kirjeldasid meile oma melonite ja arbuuside korjamist selliste ilmadega, põlvini poris, parmud söövad ja ritsikad hüppavad vastu nägu päev otsa, kui neid lehti liigutada....oi jahhh! Kui nad õhtuti tagasi jõudsid ja sõime köögis koos, siis endale tuli kohe Narrigin meelde, kui õhtul sõime ja ...keegi midai ei rääkinud ja pilk seisis, sest väsimus, oli lihtsalt nii hull...aga hästi toredad poisid olid, viisid meid bussi peale, kui me minema hakkasime ja Emilie ja Triin said nendega hiljem ka Darwinisse ja üldse trippisid koos hiljem.

Selline lugu siis Kununurrast...mida Greg muidugi välja hääldada ei suutnud, tema jaoks oli see Kununununuurrra :D