See on siis Lonely planeti reisijuhi järgi Austraalia üks ilusamaid randu.....no pole viga..siin pildi peal vähemalt!
Broneerisime Kimberly Clubi päkkeris ainult kaks ööd, sest esialgsete plaanide kohaselt pidime edasi liikuma, kui kahe päeva jooksul tööd ei pasta leiduvat...no jahh....järgmine päev läksime Cable beachi üle vaatama...ja hiljem saabusid " juhuslikult" randa ka bussis olnud poisid, Nicolas ja Greg....ja mängisime kaarte niikaua, kui avastasime, et pimedaks hakkas minema ja kõhud ja nägu oli naerust juba nii valusad, et pidi liikuma hakkama :)...no igatahes, ma polnud ammu niimoodi naernud....tagasi päkkerisse jõudes vihjasid nad, et me peaksime ilmselt sealolekut paar päeva pikendama....see otsus ei tulnud raskelt- pikendasime esmaspäevani!
See oli üks ehtsamaid pilte üldse:)! Need hullud ajasid Munju ka naerma!
Samal õhtul jäime kogemata selle sama belgia poisiga rõdule võrkkiikedesse veel jutustama...kõigest ja mitte millestki...mitmeid tunde....ühesõnaga kohtasin väga erilist inimest, kellega jagasin järgneva kuu jooksul oma seiklusi!
Kõigepealt läksime Triinu ja Emiliga ikka tööotsingutele ehk siis kohtusime ühe tüdrukuga, kes töötas tööbüroos ja saime teada, et suht nukrad lood olid tööga broomis, erite veel, kui me tahtsime seda, kohe ja kiirelt...seega otsus järgmine, lükkame tööotsingud Kununurrasse, farmitöö jaoks!
Päkker iseenesest oli väga mõnus ja varsti saabusid sinna veel kaks saksa poissi, Nico ja Gregi tuttavad westcoastilt...seega oli meid koos päris suur ja eriti hästi klappiv seltskond...
Esimene pidu oli märja T-särgi võistlu mingis kohalikus pubis, mis oli muidugi abosid ja üldse mingit kahtlast rahvast täis.tegime muidugi väikesed tuisutopsid enne toas nr 30..no nalja sai muidugi alguses...
.mitte aga lõpus....kuna keegi otsustas Triinu käekoti koos kõigi tähtsate asjadega ära varasatada....see oli üks müstilisemiad asju, mis juhtuda saab...ja ma ei suutnud ennast Triinu olukorras ette kujutada....ja ma ei tea, miks mul niimoodi vedas ja miks ma just seekord oma asjad ja passi, sealt kotist enne äraminekut kaasa võtsin...sest tavaliselt on meil seal kõigi asjad ilusti koos... Triin oli meil nii vapper ja positiivne, et suutis veel hommikul naeratadagi...aga, mis ei tapa teeb tugevaks ja sellised juhtumised kindlasti lähendavad inimesi....tänaseks hakkab kõik juba korda saama! Paljud pildid läksid muidgi kaduma...sest kaamera oli üks kadunud asjadest....
Okei...nautisime edasist sellegipoolest: mängisime võrku, tegime igasuguseid huvitavaid võistlusi basseinis...kaardimängud " väikese" veiniga ...ühiseid peresöömaajad.
.mitte aga lõpus....kuna keegi otsustas Triinu käekoti koos kõigi tähtsate asjadega ära varasatada....see oli üks müstilisemiad asju, mis juhtuda saab...ja ma ei suutnud ennast Triinu olukorras ette kujutada....ja ma ei tea, miks mul niimoodi vedas ja miks ma just seekord oma asjad ja passi, sealt kotist enne äraminekut kaasa võtsin...sest tavaliselt on meil seal kõigi asjad ilusti koos... Triin oli meil nii vapper ja positiivne, et suutis veel hommikul naeratadagi...aga, mis ei tapa teeb tugevaks ja sellised juhtumised kindlasti lähendavad inimesi....tänaseks hakkab kõik juba korda saama! Paljud pildid läksid muidgi kaduma...sest kaamera oli üks kadunud asjadest....Okei...nautisime edasist sellegipoolest: mängisime võrku, tegime igasuguseid huvitavaid võistlusi basseinis...kaardimängud " väikese" veiniga ...ühiseid peresöömaajad.
See oli üks ehtsamaid pilte üldse:)! Need hullud ajasid Munju ka naerma!
Siis nad avastasid, et kaamelitega saab rannas sõita...eriti huvitas neid Munju, üks lolli nimega kaamel:)! Me Gregiga olime fotograafid....kaamelihuvilised olid muidugi väga õhevil oma kogemusest, nagu väikesed lapsed:)
Rentisime rollerid, mis oli omaette ooper, sest nad kutsuvad rollereid scooter`iteks siin, ehk siis me Triinuga arvasime kohe, et nad me plaanime skuutrid rentida, ma kohe, et muidugi väga lahe oleks ookeani peal kihutada....pärast said nad muidugi norida jälle, et no stupid estonians, kuidas me võisime arvata, et me veeskuutrid rendime....ise on lollid, et rollereid skuutriteks peavad!
Rentisime rollerid, mis oli omaette ooper, sest nad kutsuvad rollereid scooter`iteks siin, ehk siis me Triinuga arvasime kohe, et nad me plaanime skuutrid rentida, ma kohe, et muidugi väga lahe oleks ookeani peal kihutada....pärast said nad muidugi norida jälle, et no stupid estonians, kuidas me võisime arvata, et me veeskuutrid rendime....ise on lollid, et rollereid skuutriteks peavad!
Igatahes see rollerigangi päev oli võimas ja käisime ühe tuletorni juures, kus olid ka dinosauruste jäljed:)! no muidugi sai see toletorn mõnitada, et see nii igav oli....no otsustage ise, tavaline tuletorn! Aga kuna seltskond oli üldse väga kriitiline kogu aeg igasuguste asjade üle..siis ei olnud midagi imestada:)!
Ja veel üks nädal oli märkamatult mööda läinud....ning avastasime, et oleks aeg liikuma hakata, sest mai lõpp oli juba peaaegu käes ja mu lend Darwinist läks 4.juunil....uurisime, mis me uurisime ja kaalusime, seni, kuni leidsime ühe tuuri pakkumise, millega saime igas linnas maha hüpata, kui tahame ja lisaks veel ühe tasuta öö Kathrine Gorges`s kämpingus koos õhtu ja hommikusöögiga.
Ühesõnaga reede õhtul, 26.mai, kui ma ei eksi tuli kogu pere meid Broome is bussi peale saatma, vahetasime numbreid ja asju ja tuletasime veel kõiki ühiseid lolle nalju meelde...kallistusteparaad ja alustasimegi oma sõitu Kununurra poole, ca 10 tunnine sõit oli vist ....ja bussis oli väga jahe, sest ma ei tea, miks neid seal peav konditsioneer põhjas olema....ja abod haisesid ka, muidu oli ok!
Hommikuks olime igatahes Kununurras ja kõmpisime ca 1 km oma kohvrite ja kottidega ja igistasime nagu loomad, sest seal andis õhuniiskuse kõrge tase endast tunda.
No comments:
Post a Comment