Kuna oma viimast meili Mt Bulleri koolituse kohta vaatasin viimasel hektel , selgus et Melbournis läheb veel sebimiseks, sest minu lend saabus liiga hilja ja kõik organiseeritud transport melbournist Mt bullerisse oli ammu läinud. Mõtlesin, siis, et no ok, vaatan, lähen ise järgmise transpordiga vms....lennujaama jõudes saime kõigepealt Triinuga kokku ja siis ma läksin kiirelt netti seal, et vaadata, mis võimalused mul on Bullerisse jõuda õigel ajal...suht halvad nagu selgus, sest viimane buss Mansfieldi läks küll 6 ajal õhtul, aga sealt edasi mäkke oli veel 46 km ja sinna ei läinud enam nii hilja midagi...no hästi...igaks juhuks vaatasin ka facebooki komuuni ja seal oli foorum Mt bullerisse sõidu kohta, võtsin sealt esimese tüübi nr- i kes küüti pakkus, helistasin, ta ütles, et nad hakkasid juba liikuma ja ei saa kahjuks aidata, aga soovitas manageriga ühendust võtta ja hilinemisest teada anda:) ...okeii...vaatasin veel võimalusi netis 5 minutit...kuni telefon helises ja see sama tüüp helistas tagasi ja ütles, et nad ikka ei ole veel nii kaugel ja tulevad võtavad mu lennujaamast peale...ei noh, vist ei vedanud jälle natuke:)!!
Ootasingi siis ca pool tundi ja nad olidki kohal ja korjasid mu peale, sõitsime ca 3 tundi, päris huvitav ja teismoodi maastik on siin, hästi roheline ja väikesed möekeset algasid vahetule enne alpide piirkonde jõuda, Mt Buller ongi Austraalia alpide kõrgeim tipp.
Eriti põnev oli viimane osa 46 km üles mäkke, tõeline mägitee ilma igasuguste piireteta ja vaade oli võimas, kuna juba pimedaks hakkas minema, siis ma seekord pilte ei teinud, aga siiamaani veel plaanin minna jalutada teed mööda alla ja pilte teha...ei nüüd ma lähen kindlalt, sest Doud näitas mulle, kus seal all head jooksurajad on, nii et kui kuivemaks läheb seal all, siis lähen jooksen ja võtan fotoka kaasa!
See on Manfield ehk siis väike vaikne linnake enne Bullerit, kus me käime süüa ostmas peamiselt paari nädala tagant! ja need üleval on mingid elukad Kal i sõbra autos, millega me mäele sõitsime, nagu välja tuli on Kalan hollandi juurtega ja siis tuletasime oma halba saksa keelt üksteisele meelde:), hästi toredad inimesed, et mind peale võtsid!Nii ja nüüd need pildid on juba Mt Bullerist, juuni algus ja lund ei olnud siin siis mitte raasugi, tegelikult öösiti nad ikka tegid masinatega midagi, aga no päike sulatas selle peamiselt ära päeva jooksul. Koolitus iseenesest oli mõnus, ühised suured loengud ja hästi-hästi palju infot, ühised söömaajad ja esimesed tutvused pubieluga! Kõik oli tore, aga mul oli kohutavalt külm alguses, Darwinis oli 35 kraadi ja siin -1, nii et see vahe andis endast tunda ja soojasi riided mul ka eriti ju midagi kaasas pole, seega olingi nagu külmavares alguses, ilma kinnaste, mütsi ja sallita ka veel!
Lisaks oli selline imelik tühi tunne, ilma oma kallite inimesteta, kellega 24-7 olid harjunud koos olema...aga juba esimesel õhtul helistas Greg ja ütles, et ta tuleb Melbourni ja on minuga koos niikaua, kui mind tööle kutsutakse, sest peale koolitust oligi selline loll periood, et ootad, millal sind tagasi tööle kutsutakse, kõik olenes ilmast ja lume tulekust nimelt!
No see uudis, tegi meele muidugi väga rõõmsaks ja ootasin juba uuesti melbourni minekut!
See nädalavahetus möödus väga kiirelt ja pühapäeval siis sõitsimegi tagasi Melbourni, mul jälle vedas, sest sain tagasi ka autoga, ühe melbourni poisiga, kes lõpuks ei tulnudki siia tööle, vaid läks hoopis ühte teise suusakeskusesse ja nüüd rääkisime, kuidas tal läheb ja tuli välja, et ta on seal ühes toas Eesti poisiga ja muidgi minu ühe sõbra tuttav on see poiss:) - nii väike see maailm ongi:)!
No comments:
Post a Comment