Pühapäeva õhtul otsisin üles Triinu päkkeri ja kui uksest sisse astusin nägin teda juba koridoris midagi lugemas ja kohvi joomas, see tegi tuju kohe rõõmsamaks jälle:) Maksin ainult ühe öö esialgu ja kui tuppa jõudsin ,siis sain aru, et targasti tegin, see oli nagu palgulaste varjupaik vms:) ...meie toas olid mingid pässid, üks vanem kui teine ja imelikud olid nad ka, üks poheemlasest hispaanlane oli tegelikult päris tore ja sõbralik, teistega eriti õnnek kokku ei puutunud...hommikul sõime all fuajees hommikust, tasuta cornflaksid ja kohvi oli seal vähemalt ja kirjutasin Gregile juhiseid, kuidas lennujaamast sinna tulla, ta maandus 7.15 ja oli juba meie poole teel...oi see oli hea tunne, kui ta uksest sisse astus oma suure koti seljast viskas ja mind kallistama tuli...lihtsalt nii-nii-nii hea tunne!!
Panime Triinuga oma asjad kokku ja läksime siis kõik kolmekesi rõõmsalt uut ja paremat päkkerit otsima...mitte väga kaugel 15 min jalutamist leidsimegi ühe palju hubasema, muidugi ka veits kallima ööbimise koos tasuta hommikusöögiga...King street backpacker, kus lõpuks veetsime natuke üle nädala oma ajast!
Põhiliselt mööduski see aeg linna peal jalutades ja uudistades ja pilte klõpsides, Triin muidugi tegeles tööotsimisega ka samal ajal ja viskas CV igale poole, kus inimesi otsiti.
See tasuta City Circle tramm oli meil põhiline liiklusvahend, see tegi kesklinnas ringe koguaeg ja onu rääkis üldist infot põhiliste vaatamisväärsuste kohta.
See on Federation sqaure, üks selline moodsa ehitusstiiliga väljak...
...ja õhtud möödusid suht sarnaselt, sellises asendis meie pesas, päeval tehtud pilte vaadates ja muusikat kuulates...
Parlamendi hoone ees......ja siit algab nüüd Gregi linnafotode seeria, igat pilti oli mingi 20 tükki ja siis ta pärast valis välja, milline kõige perfektsem tuli ja kus värvid ja asjad kõik paigas olid...oijahh ütleks ma selle peale, paras friik:)
...tuntud rongijaam Melbourne Central station...
Federation Sqaure jälle
Kuna jalka MM toimus samal ajal, siis oli selle sündmuse puhul mingi hull mees, jalkafänn, kes elas selle palli sees ja vaatas mänge 24 h, talle toodi sinna süüa ja seal ta ka magas ja veetis seal kogu MM-i perioodi 32 päeva vist- no palju õnne!
Yarra river!
...siis kolasime näitustehoones ja tegime lolle pilte ja välja minnes ukse juures turvamees teatas,et seal on keelatud pilte teha...okei, sry...
...Nagu vahakujud oleme selle punase seina taustal...
...siit vast saab aimu, miks Melboourne mulle meeldib:
Sellist linnatuuri sai teha hobustega..mmm ma nüüd ei mäletagi 30 dollari eest vist ...
Päev enne Gregi äralendu jõudsime napilt enne sulgemist Old Melbourne Goal i ehk siis vanasse vanglamuuseumisse. Ekskursioon iseenesest kujtas endast nagu arreteerimist ja kongi toimetamistm giid mängis valvurit ja meie olime vangid:) Mõned minutid istusime pimedas kongis...ja kõndisime rivis!
Pehmete seintega tuba...
Proovisin tõsist nägu teha!
Siin kongis poodi see austraalia tuntuim kurjategija...nime ma küll ei mäleta enam kahjuks!
vot see sama tüüp...
...selline hariv muuseumi-päev oli!
Vaikselt hakkas kurbus jälle hinge pugema samas, sest see oli viimane päev koos, võib olla täisa viimane...hommikul kell kuus jätsime bussijaamas hüvasti...ja oligi see ilus, üks ilusamaid aegu möödas, aga ma kuskilt lugesin ükspäev sellist lauset: ära kurvasta, et see läbi on, naerata, et see üldse juhtus!
Selline oli minu uue kodukoha ümbrus õhtul, suure kasiinokompleksi lähedal ja igal õhtul 9 ajal oli seal ilus tulevärk, mille siis üritasin pildile saada.
...mu koduke, kuhu ma ilmselt nüüd Melbsi naastes tagasi lähen!
Peatusin seal umbes nädala jagu, aga üks päev juhtus sellinbe huvitav seik, et läksin hommikul oma tuba pikendama ja selgus, et selleks, üheks ööks olid kõiktoad broneeritud ja järel olid ainult kallid privaattoad, mis oleks 96 dollarit olnud, no ei aitäh, mõtlesin, siis et no lähen üheks ööks mingisse teise päkkerisse või hoopis säästan ja istun Maci netis ja teen blogi või no mida iganes...vaatan jalkat kuskil pubis vms...veedan öö kuskil lihtsalt, magama ei lähe...selline hea mõte oli, jätsingi oma asjad kõik Urbanisse, võtsin arvuti ja hambaharja kaasa ja läksingi istusin õhtul alguses macis, aga kui sinna hakkasid mingid kodutud kogunema vaikselt mõtlesin, et no sellises seltskonnas ma siia ei jää...läksin välja ja jalutasin Yarra äärt pidi kesklinna poole...kuni äkki kuulsin väga ilusat muusikat, läksin lähemale, üks poiss istus pargi pingi peal ja mängis kitarri ja laulis igasuguseid ilusaid tuntud armastuslaule... istusin ta lähedale ja jäin kuulama...ja pisarad hakkasid väga kiirelt iseesnsest voolama...lihtsalt esimest korda elus vist tundsin sellist üksindust ja kurbust...ükshaaval mõtlesin kõikide oma kallite inimeste peale kodus ja muidugi igatsesin juba Gregi ja Triinu ka kohutavalt...sellised hetked on vist tulevad ainult kasuks ja hindad lähedasi inimesi tuhandeid kordi rohkem, kui nendega igapäevaselt koos olles! 
Paar järgnevat päeva mööduski mul pargis, sest see on nii suur ja seal jalutamine ilusa ilmaga on tõeline nauding ja jooksurada on ka seal ümber, nii et hommikuti käisin seal jooksmas ka paar korda. Ostsin reedeks bussipileti Mansfieldi, sinna tuli Duod, mu manager mulle bussi vastu ja esmaspäevast alustasingi juba tööd Mt Bulleri Centralis- suusarendi ja müügi poes!
Selline ilus ja emotsiooniderohke aeg oli mul siis Melbournis ja see linn meeldib mulle tõesti, hetkel ootangi juba sinna naasmist...
Sellist linnatuuri sai teha hobustega..mmm ma nüüd ei mäletagi 30 dollari eest vist ...
Päev enne Gregi äralendu jõudsime napilt enne sulgemist Old Melbourne Goal i ehk siis vanasse vanglamuuseumisse. Ekskursioon iseenesest kujtas endast nagu arreteerimist ja kongi toimetamistm giid mängis valvurit ja meie olime vangid:) Mõned minutid istusime pimedas kongis...ja kõndisime rivis!
Pehmete seintega tuba...
Proovisin tõsist nägu teha!
Siin kongis poodi see austraalia tuntuim kurjategija...nime ma küll ei mäleta enam kahjuks!
vot see sama tüüp...
...selline hariv muuseumi-päev oli!Vaikselt hakkas kurbus jälle hinge pugema samas, sest see oli viimane päev koos, võib olla täisa viimane...hommikul kell kuus jätsime bussijaamas hüvasti...ja oligi see ilus, üks ilusamaid aegu möödas, aga ma kuskilt lugesin ükspäev sellist lauset: ära kurvasta, et see läbi on, naerata, et see üldse juhtus!
Igatahes selles päevast, 18. juunist olin ma üksi ...täitsa nii üksi, kui vähegi olla saab...ja hetkel pean tunnistama, et see nädal oli suht raske...üks raskemaid perioode siin veedetud aja jooksul kahtlemata...kõik, mis ei tapa teeb tugevaks!
Igatahes lahkusin sellest King streedi päkkerist, sest üksi samas voodis magada oleks liiga kurb olnud...läksin üheks ööks üle tänava asuvasse odavasse päkkerisse, aga see oli väga räämas ja kole, järgmine päev kotike kokku jälle ja netist vaatasin valmis ühe väga ilusa päkkeri, kõmpisin sinna ja olin üllatunud ja muidugi vandusin ennast, miks me varem seda kohta ei leidnud, hind oli odavam, kui King streedil ja tasuta hommikusöök ja riis ja pasta oli kasutada nii palju kui tahad...suht säästukoht...ja ilus, puhas, valged linad ja õhtuti vaatasime koos jalkat suurelt ekraanilt koridoris! Nii et olin selle kohaga väga rahul, võtsin esialgu 4 ööd vist ja selgus et pean pikendama, sest 26. juuni reedene päev oli see vist, kui siis Doud ütles, et võid Bullerisse sõita...seega oli vähemalt tähtaeg teada...aga paar,kolm päeva oli veel selleni aega...
Selline oli minu uue kodukoha ümbrus õhtul, suure kasiinokompleksi lähedal ja igal õhtul 9 ajal oli seal ilus tulevärk, mille siis üritasin pildile saada.
...mu koduke, kuhu ma ilmselt nüüd Melbsi naastes tagasi lähen!
Peatusin seal umbes nädala jagu, aga üks päev juhtus sellinbe huvitav seik, et läksin hommikul oma tuba pikendama ja selgus, et selleks, üheks ööks olid kõiktoad broneeritud ja järel olid ainult kallid privaattoad, mis oleks 96 dollarit olnud, no ei aitäh, mõtlesin, siis et no lähen üheks ööks mingisse teise päkkerisse või hoopis säästan ja istun Maci netis ja teen blogi või no mida iganes...vaatan jalkat kuskil pubis vms...veedan öö kuskil lihtsalt, magama ei lähe...selline hea mõte oli, jätsingi oma asjad kõik Urbanisse, võtsin arvuti ja hambaharja kaasa ja läksingi istusin õhtul alguses macis, aga kui sinna hakkasid mingid kodutud kogunema vaikselt mõtlesin, et no sellises seltskonnas ma siia ei jää...läksin välja ja jalutasin Yarra äärt pidi kesklinna poole...kuni äkki kuulsin väga ilusat muusikat, läksin lähemale, üks poiss istus pargi pingi peal ja mängis kitarri ja laulis igasuguseid ilusaid tuntud armastuslaule... istusin ta lähedale ja jäin kuulama...ja pisarad hakkasid väga kiirelt iseesnsest voolama...lihtsalt esimest korda elus vist tundsin sellist üksindust ja kurbust...ükshaaval mõtlesin kõikide oma kallite inimeste peale kodus ja muidugi igatsesin juba Gregi ja Triinu ka kohutavalt...sellised hetked on vist tulevad ainult kasuks ja hindad lähedasi inimesi tuhandeid kordi rohkem, kui nendega igapäevaselt koos olles!
...varsti ta lõpetas mängimise, ma proovisin maha rahuneda ja silmad ära kuivatada, vaatasin kella ja see oli juba 11 öösel saanud, viimane aeg oli ikkagi mingi päkker otsida...läksin Elisabeth ja Flinders streedi nurgapealse päkkeri juurde ja sain ühe tüdrukuga sisse, sest selgus, et reception oli juba suletud...no okei, istusin siis sinna ühis-telekaruumi maha ja jäin ootama, et keegi tuleks sinna öövalvesse, siis saan tuba küsida...rahvas vaatas seal sporti, ootasid jalkat ja samal ajal käis australian open`i mäng ja nüüd arvake, kes mängis:) Kaia Kanepi...hehee ja siis rõõmustasin selle üle:) ja jagasin oma rõõmu mu kõrval istuva prantslasega, hakkasime siis rääkima ja ma selgitasin talle oma kodutu staatust sellel ööl ja ütlesin, et ilmselt vaatan jalkat ja magan siin diivanil, ta muidugi oli nii lahke ja ütles, et ma võin nende toas magada, neil 2 vaba voodit ja sellest ei ole mingit probleemi...kui mäng lõppes, siis läksingi ja magasin nende toas- üks öö kokku hoitud...hommikul läksin tagasi oma ilusasse päkerisse ja magasin lõunani!
Kuna päike oli välja tulnud oli elu jälle ilus läksin Botaanika aeda avastama ja pidin seekord ise pilte tegema, endast ka muidugi:)!
Paar järgnevat päeva mööduski mul pargis, sest see on nii suur ja seal jalutamine ilusa ilmaga on tõeline nauding ja jooksurada on ka seal ümber, nii et hommikuti käisin seal jooksmas ka paar korda. Ostsin reedeks bussipileti Mansfieldi, sinna tuli Duod, mu manager mulle bussi vastu ja esmaspäevast alustasingi juba tööd Mt Bulleri Centralis- suusarendi ja müügi poes!
Selline ilus ja emotsiooniderohke aeg oli mul siis Melbournis ja see linn meeldib mulle tõesti, hetkel ootangi juba sinna naasmist...
No comments:
Post a Comment