Ai jah, ma peaks vist alustama sellest, kuidas ma siia tööle sain, sest see oli paras komöödia...nimelt, siis kui me Perthis seal "kõvasti" tööd otsisime, leidsin netist mingi kuulutuse, et suusakeskusesse nimega Mt Buller vajatakse töötajaid talvehooajaks juuni-september! No okei, ma siis pulli pärast valmistasin sellise CV ja motkirjakese valmis ja luuletasin seal nii palju kui vähegi andis ja pildi lisasin, kuna arvutis ühtegi normaalset ametlikku pilti ei olnud panin viimaselt tripilt Lancelinist liivalaua pildi- no täitsa loll ikka:), aga no mõtlesin, et savi nalja peab ka neil kandidaatide läbivaatajatel saama ju:)! ...ja läks siis mõned nädalad mööda ja mailboxis kiri Bullerist, et olen esimesest etapist läbi saanud, ootavad mind vestlusele- intervjuule..hahaaa...no okei, mõtlesin, et ju siis mingi suht 1000 matsi said sealt läbi, aga no võib ju proovida seda intervjuud ka, et pärast ei kahetseks, et vähemalt proovisin,m sest ega ma sel hetkel reaalselt ei lootnud sinna tööle saada....CV järgi olin muidugi kogenud- entusiastlik- vana suusahunt- töötanud Soomes ja Slovakkias ja no mida kõike veel :) ...aga mailisime selle Eduoardiga mingi miljoneid kordi ja proovisime intervjuud kokku leppida, sest ma alguses lubasin kohale lennata Melbsi või Adelaide`i aga no siis avastasin, et liiga kalliks läheb ja et teeme ikka telefoni teel! Lõpuks leppisimegi kokku: 7.aprill ja kell 3...panin telefon ilusti laadima koju ja läksin ise poodi, õhtusöögiks materjale ostma nagu ikka Perhtis asi käis....tagasi tulles vaatasin telefoni igaks juhuks, kuigi 3 tundi oli aega kõneni...oijahhh....6 vastamata kõne tavanumbrilt oli ees!!!! APPIIII!!! Asi oli lihtsalt selles, et ma unustasin ajavahega arvestada, mis oligi kolm tundi....Helistasin siis kiirelt tagasi, aga seda Ed i enam kontoris ei olnud sel hetkel, no okei, nad lubasid talle teate jätta, aga nii kui toru ära panin ja ennast vandusin seal, mõne minuti pärast juba helises telefon ja Eduoard...rääkisime siis nats maast ja ilmast ja mida millega mul seal arvestada tuleks ja palgast ja elamistingimustest ja lõpuks siis ütles, et paari nädala jooksul annab vastuse kas ma olen lõppkoolitusele oodatud, aga et ilmselt võin positiivse vastusega juba arvestada, no okei, see läks nüüd küll hästi, aga ega ma ikka tegelt ei julgenud väga 100% loota selle peale, tuli lihtsalt ootele jääda. Aga no see sama nädal juba avastas Jaana veel ühe superkuulutuse, saatsime kohe CV ja juba reedel oli intervjuu ja no see oli müstika, kõik 4 saime hoobilt tööle Novoteli! ja juba seal olles siis saabuski mulle meil, et ma olen ka Bullerisse lõppkoolityusele oodatud... no ja kõigest eelnevast olen ma juba lobisenud....nii et siis 26. juuni sõitsingi Mansfieldi ja sinna tuli Doud ( Eduoard) mulle vastu....vihma sadas ja suht nõme porine ilm oli!
...ehk siis " Be on the top of the world "on selle mäekeskuse reklaam lause- väga naeruväärne, kui nüüd aus olla, aga eks nad ise on siin kõigega väga rahul ja kuna austraalias lund leida väga palju ei ole, siis ilmselt on see tõesti üks eriline koht, aga kindlasti mitte maailma tipp nagu lause ütleb:D!
.jpg)
Siin on mu esimene jalutuskäik, kui reede õhtul saabusin, siis ei olnud lumest siin haisugi, sadas vihma ja oli selline tuuline eestimaa ilm, hommukul kui silmaluugikesed lahti tegin oli pilt aga järgmine:
...juba siis sain aru, et see ongi Bulleri eripära, kõik on imelik ja kaootiline...nii ilm inimesed, tööülesanded ja reeglid ja asjad...nagu hiljem selgus...aga siis kõigest järk-järgult, laen selle osa ülesse nüüd enne, kui see nett siin streikima peaks hakkama!
No comments:
Post a Comment